Direktorid läbi aastate

dir1arnoldARNOLD KUHI

ARNOLD KUHI sündis 27. oktoobril1920. aastal Valgas. Ta õppis Valga III Algkoolis ja Valga Ühisgümnaasiumis, mille lõpetas 1940. a. Samal  sügisel A. Kuhi astus Tartu ülikooli matemaatikat õppima. Seoses muutunud olude tõttu õpingud katkesid.

Saksa okupatsiooni ajal töötas A. Kuhi Valga raudteel. 1944. a. sügisel evakueerus ta Pärnusse, mis jäigi tema elukohaks.

1. nov. 1944 algas õpetajatöö, algul V Mittetäielikus keskkoolis, siis Pärnu II Keskkoolis füüsika- ja matemaatikaõpetajana kuni 1. sept. 1958. 1948-1950 oli A. Kuhi Pärnu Linna Haridusosakonna juhataja. Järgnes II Keskkoolijuures oleva mittestatsionaarse osakonnajuhatamine 1950-1953.

1953 -1958. a. töötas Pärnu Turbatööstuse Tehnikumi direktorina.

Alates 1. sept. 1958. a. kinnitati A. Kuhi uue Pärnu IV Keskkooli direktoriks ja matemaatikaõpetajaks.

1963. a. lõpetas A. Kuhi oma katkenud õpingud TRÜ-s keskkooli matemaatikaõpetaja kvalifikatsiooniga.

1971-1975. a. töötas A. Kuhi Pärnu VI Keskkooli direktorina, seejärel VI Keskkoolis ja Pärnu I Õhtukeskkoolis matemaatika- ja füüsikaõpetajana.

1980.a. läks A. Kuhi pensionile.

A. Kuhi oli aktiivne ühiskonnategelane. Ta on olnud rahvakohtu kaasistuja ja Pärnu Linnanõukogu saadik. Ühingu '' Autom”, loomisest alates tegutses ta revisjonikomisjoni esimehena. Valiti  “Automi'' auliikmeks.

A. Kuhi pedagoogilist tööd on hinnatud kõrgelt: 1960. a ''Töövapruse eest'' medaliga, 1980. a. ''Tööveterani medaliga''. Ta on Eesti NSV ''Haridustöö eesrindlane'' 1964. aastast, omas hulga aukirju hea töö eest.

A. Kuhi suri 18. veebruaril 1989. aastal ja on maetud Pärnu Metsakalmistule. 

 

dir2jyriJÜRI KOKS

JÜRI KOKS on sündinud 3. jaanuari1 1931. a. Ta on lõpetanud Haapsalu Pedagoogilise Kooli, on omandanud 2 kõrgharidust- pedagoogika ja algõpetuse metoodika erialal Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja psühholoogia eria1a Tartu Ülikoo1is. Ta on õppinud ka Tartu Muusikakoolis laulmist ja koorijuhtimist.

Jüri Koks on esinenud täienduskursuste lektorina. Edukas oli ta tegevus Tartu Ülikooli pedagoogika kateedri juures mittestatsionaarses aspirantuuris kooli sotsiaalpsühholoogi alal.

Jüri Koks on töötanud Kaagvere Eriinternaatkoolidirektorina ja  Helme Lastekodu direktorina, hiljem oli Puiatu Erikooli direktori asetäitja kasvatustöö alal.

Aastatel 1971 -1982. a. oli Jüri Koks Pärnu IV Keskkooli direktor, hiljem Pärnu Linna Hardusosakonna inspektor, nõunik, siis Pärnu Ametikooli eriainete õpetaja.

Ta on juhatanud ansambleid ja koore.

Jüri Koks oli täpne ja süsteemikindel, omas haridusalast kartoteeki seaduste ja määrustega.

Jüri Koks suri 14. mail 1997.a.

dir3indrekINDREK ALEKÕRS

INDREK ALEKÕRS, kooli direktor aastatel 1982-1985, kirjutab:

Olin saanud 1976. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis keskkooli füüsika õpetaja kutse. Peale lõpetamist töötasin õpetajana Kasari 8- klassilises koolis. Tollal oli maakooli õpetajal võimalik pääseda  sellel viisil “kodumaa” kaitsmise missioonist. Seda kasutas valdav enamus lõpetanuid. Üleminekuetapiks kujunes töö laborijuhatajana Tallinna Polütehnilises Instituudis, millest sai edaspidi  kaheks aastaks töö Tallinna 4. keskkoolis.

1982. aastal, kui Tallinnas selgus, et korterisaamine hoolimata esmajärjekorras olemisest, on lootusetu ettevõtmine, sest eksisteerisid veel “eelisjärjekord” ja “väljaspool järjekorda”, tehti ettepanek asuda hoopis Pärnusse direktoriametit pidama ja korterit saama. Nii saigi tehtud. Möödunud kolm aastat õpetasid mind suurt kooli vedama. Õpetasid ka inimestega suhtlemist ja eemalehoidmist intriigidest. Püüdsin kõigisse võrdselt suhtuda ja mitte teha isiklike eelistusi. Võib- olla administreerisin liialt koolielu, kuid suutsin siiski oma joont ajada. Aga eks sellest räägivad-mäletavad teised...

Nagu tol ajal kombeks, otsiti ja püüti inimesi, kes oma asjaga enam-vähem toime tulid, nii-öelda edutada. Kuna tollal tundus, et koolielu võib mingil hetkel mind ammendada, siis algaski tee nii mitmetesse ametitesse, mis siiski haridusega suuremal või vähemal määral seotud olid. Sain olla linnakomitees, olla Pärnu esimese linnavalitsuse liige, töötada haridusosakonna juhatajana kaks korda ja üks kord juhataja asetäitjana, ametikooli direktorina ja Sindi Kergetööstuskooli direktorina. Vahepeal proovisin nii raadios kui televisioonis ka ajakirjaniku leiba. Aga see polnud siiski minu oma.

Alates 2001. aastast olen seotud rahvusvaheliste haridusprojektidega, millest olulisim on Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. Erakordselt huvitav töö jätkub tänaseni kooli direktorina ja pidev välissuhtlus on heaks mootoriks.

2004. aastal otsustasin ühtäkki, et vaja oleks kaasaegset haridust. Niisiis lõpetasin 2007.Tartu Ülikooli akadeemilise magistrikraadiga koolikorralduse erialal.

Olen jälginud Ülejõe Gümnaasiumi tegemisi kõrvalt ja nendin, et kool areneb jätkusuutlikult. Tervisi kõigile, kellega koos olime!

dir4tonuTÕNU TÕNISTE

TÕNU TÕNISTE sündis 24. mail 1950. a. Pärnus. Pärast Koidula Kooli lõpetamist (1968) asus ta õppima E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilisse Instituuti ning 1973 aastast saadik on tema elukutseks füüsika õpetaja.

N. armees teenimise lõpetanud alustas ta 1974. a. õpetajana  tööd oma kodukoolis- Koidula Koolis. Ta on töötanud õpetajana ja direktori asetäitjana õppealal Are 8-kl. Koolis ning lektorina EKP Pärnu Linnakomitees. Suvevaheaegadel töötas ta Eesti Õpilasmalevas (rühmakomandörina Pärnu Rajoonis ning Pärnu piirkonna komandörina ja ka komissarina).

Augustist 1985 kuni augustini 1991 töötas T. Tõniste Pärnu IV Keskkooli (praegune Pärnu Ülejõe Gümnaasium) direktorina. Seejärel juhtis kuni aastani 2004 märts Pärnu Raeküla Gümnaasiumit. Ta on läbinud 1995-1997 a. Tartu Ülikooli täienduskeskuse koolijuhtide põhikoolituse ning on osalenud Omanäolise Kooli projektides.  

Pärnu IV Keskkoolis käis nendel aastatel tänu tublidele õpetajatele tõsine õppetöö. Tegutsesid muusika-  ja bioloogiaklassid.  Arendati edasi eelmise direktori poolt käimalükatud sõprussidemeid Saksa DV-ga. Tänu šeffidele (Pärnu KEK, Pärnu Piimakombinaat jt.) jätkus kooli majandusbaasi tugevdamine. Siin oli tõsiseks toeks direktori asetäitja klassi- ja koolivälise tegevuse alal Anne Kärner. 1988/89. õa-l alustas tööd spordipedagoogika klass, mille lõpetamisel said õpilased spordiinstruktori kutsetunnistuse. Koostöös tuntud sporditöötaja Uno Koortiga korrastati oluliselt kooli spordibaase. 1989/90 pandi koos Sütevaka Seltsiga, keda esindas koolis Neeme Ellermaa, alus Sütevaka humanitaargümnaasiumi klassile, millest kasvas välja praegugi tegutsev samanimeline erakool.

2004. aastast töötab füüsika õpetajana Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis ning 2011 aasta veebruarist ka Pärnu Sütevaka HG-s.

dir5jaakJAAK KURVITS

JAAK KURVITS kirjutab: ÜHE KOOLIMEHE ELULUGU 

Sündisin siis kui käis II maailmasõda. Eestis kehtis nõukogude kord, sõda meile ei olnud veel jõudnud, see oli 13. mail 1941. aastal Põltsamaa linnas. Kohe sattus ka meie pere sõjamöllu. Pere lahkus linnast maale ema vanematekoju (Järvamaa Pala küla). 1945. a. sügisel põles maha meie kodu. Kaotasin õe ja sain ise põletushaavu. 1946. aastal sündis vend Toomas (suri 1984). 1949. a. kevadel läks meie pere elama Türi linna. Isa (Jaak) töötas autojuhina (suri 1980), ema (Maimu) oli kodune (suri 1971). 1949. a. 1. septembril läksin Türi I keskkooli I klassi. Nii algas 11 aastat kestev koolitee.

Olin keskmine õpilane, mängisin korvpalli ja kergejõustikus polnud tulemused halvad. Peale õe (Anneli) sündi 1953. a. haigestus ema ja kodused tööd tuli minul teha. 1953. aastal sai meil valmis oma kodu Türil. 1960. aasta sügisel asusin õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti algõpetuse ja kehakultuuri erialale. Õppimise ajal laulsin instituudi meeskooris. Elasin Lomonossovi ühikas. Stipp oli 22 rbl. Kuus. 1961. aastal oli rahareform. 1 rublaga sai kõhu täis.

1962. aasta 19. oktoobril kutsuti mind aega teenima Nõukogude Armeesse. Aega teenisin Dobelu (Läti vabariik), Kaliningradi ja Znamenski (Venemaa) tankistide roodus üle kole aasta. 1965. a. novembris sain sõjaväest vabaks.

1965. a. 5. detsembril alates olin taas üliõpilane (kehakultuuri osak. III kursus). Ped. Instituudi lõpetasin 1967. a. kevadel, erialaks keskkooli kehalise kasvatuse õpetajana. Sama aasta augustist sain töökoha Kilingi-Nõmme linna (Pärnu rajooni LNSK) korvpallitreenerina. Olin treenerina tüdrukutele ja poistele. Tuli anda asendusõpetajana ka koolitunde. Lastega ehitasime 1969.a. puidust korvpalliväljaku.

1968. a. 7.septembril abiellusin Mari–Reet Sumbergiga (Kurvits).

1996. a vabanes Pärnu Linna LNSk-i korvpallitreeneri ametikoht  ja augustis sain tööle. Kuna abikaasa töötas ja elas Pärnus, sai minu koduks Harju 12 Raekülas. Treenerina olen ennast täiendanud 1971. a Moskvas (MRKJ),

1977. aastal Tartus (TRÜ) ja 1983. a taas Moskvas (MRKJ). Olin seminaridel nii õpetajana kui treenerina. Olen juhendanud vabariigi C klassi poeglaste koondist Balti matsil. Väljakukohtunikuna olen juhtinud mänge kuni tänase päevani.

Tundsin rõõmu tehtud tööst. Pärnu LNSK korvpalliosakonna õpilased  on võistelnud nii vabariigi noorte kui ka täiskasvanute koondistes. Lõpetasin põhikohaga töölepingu Pärnu LNSK-ga 1986. a vanemtreenerina ( 0,5 kohaga töötasin veel 2 aastat). 1986. aasta septembrist viidi mind üle Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi (Pärnu IV Keskkool) kehalise kasvatuse õpetajaks. Nii algas minu 11 aastat ja 11 kuud kestnud töö Ülejõel. Koos kolleegidega tegin tööd õpitingimuste parandamiseks võimlas ja staadionil. Koolis olid spordiklassid, kus lugesin kehakultuuri teooriat, spordiajalugu ja spordipsühholoogiat. See oli eneseteostuse aeg. Tegin õppe- ja ainekavasid spordi- klassidele. 1991. ja 1992. a Tallinnas koolijuhtide  koolituskeskuses.

Märksõnad minu uues töös olid katused, küttesüsteemide remont, staadioni renoveerimine, õpetaja palga ja rahavahetus. Õppetöö laabus hästi.

Puudus oli meeskonnatööst. See oli aluseks, miks paluti mul lahkumisavaldus kirjutada. Oli umbusalduse avaldus.

Mul oli ka direktoriks olemise ajal oma klass. Olin klassijuhataja. Klass lõpetas 1992. a  kevadel. Sain palju kogemusi edasiseks eluks. Väike okas jäi hinge kriipima, miks – ei tea. Palju tööd ja tegemata. 1993. aasta septembriks jäin kooli tööle edasi. Sain poiste tööõpetuse õpetaja koha. Töö laabus hästi. Tegin tööd lastega raamatukogus, klassiruumides, keldris jne.

1997. aasta 4. augustist olen Raeküla Gümnaasiumi kehalise kasvatuse ja tööõpetuse õpetaja. On hea kodutunne. Jalgsi saab kooli 12 minutiga. Tuhandeid tunde olen teinud tööd lastega staadionil. Renoveeritud staadion on linn parim koolistaadion. Laste tööd on ilus vaadata. Kõigil on võimalus sporti teha.

Püüan kaasa aidata Raeküla haridus- ja kuultuurielu edendamisele. Ei unusta ka korvpallimängu õpetamist lastele.

See, minu elulugu, on  kirja pandud 2001. aasta 18. veebruaril (tuhkapäeval). Kellegi pähe ma tuhka pähe puistata ei soovi. Elu läheb edasi nii nagu ta määratud on….

Treener - õpetaja – direktor – klassijuhataja – õpetaja, 2 poja isa – vanaisa (taadu)- 2 lapselast (P, T).

Raekülas.

dir6silviSILVI MURULAUK

SILVI MURULAUK (Täll) on sündinud 14. mail 1956. a. väikesel Kihnu saarel. Varane lapsepõlv möödus merelainete kohina ja mändide müha saatel üsna kiiresti. 1963. a. sai Silvist Kihnu kooli I klassi õpilane. Sealt algas pikk-pikk teadmiste tee uudishimuliku lapse elus.

1971. a. tuli lahkuda Kihnust, sest Kihnu 8-klassiline kool sai lõpetatud, üks eluetapp oli läbitud. Ees ootas linnaelu - Silvi asus 1971. a. õppima Pärnu IV Keskkooli (praegune Ülejõe Gümnaasium). Kuna õppimine oli edukas ja Silvi eeskujuks oli juba Kihnu päevil emakeele õpetaja Laine Sepp, ei olnud kahtlust – emakeele õpetajaks. 1976. a. asus Silvi õppima eesti keelt ja kirjandust Tallinna Pedagoogilisse Instituuti.

Kool lõpetatud, viis elutee tagasi koduradadele – Pärnumaale. Esialgu ei saanud Silvi erialast tööd, ta töötas Jõõpres, Taalis erinevate ainete õpetajana, ka pioneerijuhina. Asunud elama Pärnu, töötas ta lasteaias kasvatajana.

1982. a. avanes võimalus töötada oma kodukoolis – IV keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Ta edutati kooli direktori asetäitjaks õppe- ja kasvatustöö alal. Seoses kooli direktori lahkumisega kandideeris Silvi direktori ametikohale ja töötas viljakalt 7 aastat. 1994. a. omistati talle aasta õpetaja tiitel.

Direktorina töötades organiseeris Silvi Rootsi Wasterösi kooliga muusikaalased sidemed, Angerholmi gümnaasiumiga bioloogiaalased sidemed. Tihe oli koostöö Oskarshami Shalomi keskusega. Koostöös algatati “Hea alguse” ettevõtmine, koostati õppekavad, rajati võimlale juurdeehitus. Kõrgelt hinnati riikliku järelvalve poolt kooli püüdlusi õppe- ja kasvatustöö paremaks muutmisel.

2000. a sügisel kutsuti Silvi tööle Pärnu Linna Hariduse- ja kultuuriosakonda, kus ta oli haridusnõunik 2008. aastani

Silvi Murulauk on abielus Margus Murulauguga. Nende tütar Jane töötab Ülejõe Gümnaasiumis klassiõpetajana. Oma huvi reisimise, lugemise ja käsitöö vastu on Silvi sisendanud ka oma pereliikmetesse.

November 2001.
Koostas Karin Nõmmik.

dir7margusvMARGUS VERI

Nimi: MARGUS VERI
Sünniaeg ja – koht: 15.04. 1967, Viljandi
Perekonnaseis: abielus
Lapsed:  kaks tütart

Haridus:
Viljandi 4. Keskkool.
Tallinna Pedagoogiline Instituut, Kehakultuuri teaduskond (kehalise kasvatuse õpetaja).
Tartu Ülikooli  Haridusteaduskonna magister.
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafia teaduskond (gümnaasiumi bioloogiaõpetaja)

Töö:
1991- 1997 Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja bioloogiaõpetaja.
1997- 2000 Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktori asetäitja majandusalal ja bioloogiaõpetaja
alates 2000.a oktoober Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktor 

Võõrkeeled: inglise keel, hispaania keel, vene keel

Hobid: reisimine, sport, lugemine, loodusteadus