ÕPIABI- JA TUGISÜSTEEM PÄRNU ÜLEJÕE PÕHIKOOLIS

 Kooli õpiabi- ja tugisüsteemi kuuluvad

  • direktor, õppealajuhatajad,
  • klassi- ja aineõpetajad,
  • eripedagoogid,
  • psühholoog,
  • sotsiaalnõustaja,
  • tervishoiutöötaja ja
  • abiõpetajad.

 Kooli tugikomisjoni, mis tegeleb probleemsemate õpi-, käitumis- ja kasvatusraskuste küsimustega, kuuluvad

  • direktor Margus Veri
  • õppealajuhatajad Eevi Palu ja Sille Arust
  • HEV koordinaator, eripedagoog-logopeed Signe Raudver
  • psühholoog Aive Hirs
  • sotsiaalnõustaja Ello Jõepera

 Õpiabi- ja tugisüsteemi välja töötamisel on lähtutud järgmistest üldpõhimõtetest:

  • erivajaduste (sh andekuse) võimalikult varajane märkamine;
  • lapse erivajaduste määratlemisel kohene tugiteenuste rakendamine;
  • lapse erivajadustest lähtuvalt soodsa arengukeskkonna loomine;
  • lapse ja perekonna kaasamine arendus/õpetustegevusse, sh nõustamine, juhendamine jm;
  • spetsialistide kaasamine arendus/õpetustegevusse, so meeskonna- ja võrgustikutöö korraldamine.

 Õpiabi- ja tugisüsteem on suunatud

  • õpiraskustega õpilastele, 
  • koolist puuduvatele õpilastele, 
  • käitumisprobleemidega õpilastele, 
  • tervisehäiretega õpilastele,
  • andekatele õpilastele.

I tasand-   tegevused hõlmavad kõiki lapsi.

 Teave koolieelsest arengust koolivalmiduse lehe kaudu võimaldab jätkata koolis lapse (sh erivajadustega lapse) arengu/toimetuleku jälgimist, õpetuse individualiseerimist ja diferentseerimist ning vajadusel kohest tugiteenuste osutamist. Koolivalmiduse lehe liikumistee koolis on järgmine:

  1. õppealajuhataja,
  2. 1. klassi klassijuhataja,
  3. hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (edaspidi HEV koordinaator).

Klassi- ja aineõpetajad jälgivad laste individuaalset toimetulekut õppesituatsioonis. Klassijuhataja viib õppeaasta jooksul läbi arenguvestluse, kuhu kaasab vajadusel ka teisi spetsialiste.

 Esialgse lapse individuaalse arengu toetamise võimalusteks koolis on:

  • õppetöö diferentseerimine/modifitseerimine, individualiseerimine klassi tasandil;
  • lapse tunniväline  individuaalne abistamine  (järeleaitamine, konsultatsioonid) klassi- või aineõpetajate poolt; 
  • koostöö lapsevanemaga, lapsevanema pedagoogiline juhendamine;
  • võimetekohase huvitegevuse soovitamine jm.

Õpilasele rakendatud lisatöö tulemuslikkuse kohta teevad klassijuhatajad kokkuvõtte õppeaasta lõpus klasssijuhatajate aruannetes (vajadusel varem suulises või kirjalikus vormis). Kui õpilase erivajadused (sh andekus) vajavad täpsemat määratlemist, fikseeritakse see aruandes. Vajadus pedagoogilis-psühholoogilise hindamise järele kooskõlastatakse lapsevanema(te)ga.  

 Õppeperioodi lõpus (vajadusel keskel) rakendatakse kõigile, kellel tuleks aastahinne „1” või „2”

  • pedagoogilis-psühholoogilist hindamist
  • täiendavat õppetööd
  • klassikursuse kordama jätmist (põhikooli õpilaste puhul), kui täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ja  individuaalset õppekava ei ole otstarbekas rakendada

 II tasand -   hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega (sh andekaid) lastega kooli tasandil

 Erivajaduste täpsustamine toimub koolis koordinaatori juhtimisel. Avatakse „Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart”, mille saab HEV koordinaatori käest.

 Hariduslike erivajaduste (sh andekuse) väljaselgitamiseks kasutatakse:

  • pedagoogilis-psühholoogilist hindamist;
  • erinevates tingimustes lapse käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust;
  • last ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist;
  • lapse meditsiinilisi uuringuid;
  • logopeedilisi/eripedagoogilisi uuringuid jne.

Pedagoogilis-psühholoogilise uuringu tulemustest teevad klassijuhataja, aineõpetajad ja teised kooli spetsialistid kokkuvõtte õpilase tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest ning annavad soovitused edaspidiseks pedagoogiliseks tööks ja tugiteenuste rakendamiseks. HEV koordinaator koostöös tugikomisjoni liikmetega teeb õpilase individuaalse jälgimise kaardi alusel otsuse tugiteenuste määramiseks. HEV koordinaator teavitab uuringute tulemustest ka lapsevanemat, kelle nõusolek on vajalik õpilase õpiabirühma vastu võtmiseks.

 Sellel tasandil koolis rakendatavateks tugiteenusteks on:

  • õpiabirühmatunnid ajutiste õpiraskustega õpilastele
  • õpiabirühmatunnid logopeedilise abi osutamiseks
  • abiõpetaja abi
  • psühholoogi abi
  • sotsiaalnõustaja abi
  • individuaalne õppe(aine)kava
  • pikapäevarühm (1.-4. klassi õpilastele)
  • meditsiiniline abi jne.

 Andekate arengut toetavad meetmed:

  • individuaalne juhendamine
  • psühholoogi tugi
  • süvaõppetunnid
  • aineringid
  • pikapäevarühmad
  • valikained
  • projektitööd
  • koolisisesed- ja koolivälised konkursid ja võistlused
  • teaduskeskused
  • õpilasakadeemiad ja suvelaagrid
  • lavastused
  • näitused
  • festivalid jms

 Tugiteenuse rakendamise tulemuslikkuse kohta märgivad kõik hariduslike erivajadustega õpilasega tegelenud õpetajad ja spetsialistid  vähemalt kord õppeaastas (õppeaasta lõpus)  kaarti  õpilase ainealase toimetuleku kirjelduse ja esitavad omapoolsed soovitused. Õpiabi osutamise mõjusust hinnatakse regulaarselt  iga õppeveerandi lõpus klassijuhatajate aruannete ja aineõpetajate suuliste või kirjalike kokkuvõtete järgi ning iga õppeaasta  lõpus klassijuhatajate aastakokkuvõtete ja „Õpilase individuaalse jälgimise kaartide” põhjal.

Lähtuvalt eelnevast kavandatakse edasised  tegevused:

  • tugiteenuste lõpetamine;
  • tugiteenuse jätkamine samal või tõhustatud viisil;
  • täiendavate uuringute teostamine;
  • tugiteenuste vahetamine või muu teenuse lisamine;
  • ettepanek nõustamiskomisjoni suunamiseks;
  • täiendav õppetöö;
  • klassikursuse kordama jätmine, kui täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ja  individuaalset õppekava ei ole otstarbekas rakendada vm.

 III tasand – hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust.

 Kui koolis rakendatud tugiteenused ei osutunud tulemuslikuks, viiakse läbi täiendav uuring, mis  toimub valdavalt meditsiiniasutuses arstide osalusel. Uuringu tulemused võivad olla aluseks

  • õpilase nõustamiskomisjoni suunamiseks koduõppe,
  • individuaalse õppe(aine)kava,
  • tava-või eriklassi või vastava spetsiaalsusega erikooli jms määramiseks.

Nõustamiskomisjoni soovituste alusel jätkub eriõpetuse ja tugiteenuste rakendamine. Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi. Koostöös koolipidajaga kohandatakse ruume, vajalikke vahendeid, õppetegevuste sisu  ja  raskusastet.

Lähtuvalt hariduslike erivajaduste spetsiifikast  kindlustab kool õpilasele võimetekohase õpetuse.

Järelvalvet kogu süsteemi toimimise ja vajalike toimingute teostamise üle teostab õppealajuhataja koostöös HEV koordinaatoriga.