Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus 4. jagu § 46- 54 
Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused
 
§ 46. Haridusliku erivajadusega õpilane
§ 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine
§ 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks
§ 49. Nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks
§ 50. Nõustamiskomisjon
§ 51. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid
§ 52. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe
§ 53. Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe
§ 54. Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele
 
 
 
PGS § 46 sätestab, et haridusliku erivajadusega (HEV) õpilaneon õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppimisest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muutusi või kohandusi
•õppe sisus
•õppeprotsessis
•õppe kestuses, õppekoormuses
•õppekeskkonnas (nagu õpevahendid, õpperuumid, suhtluskeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid)
•taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas
 
 
 
PGS § 46. Andekus kui erivajadus 
 
Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning kes on näidanud (kas eraldi või kombineeritult) eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid:
•üldine intellektuaalne võimekus,
•akadeemiline võimekus,
•loominguline mõtlemine,
•liidrivõimed,
•võimed kujutavas või esituskunstis,
•psühhomotoorne võimekus.
 
 PGS § 18. Individuaalne õppekava
 
•(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. 
 
•(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
 
•(3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
 
 PGS § 7. Põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus 
 
•(5) Vanema taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east  nooremale lapsele, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima  asumist ning vanem on valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui vanem teavitab  valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks  vastu vaba õppekoha olemasolul koolis.
 
 
 
Haridus- ja teadusministri
määrus nr 76
vastu võetud  23.12.2010
kehtib alates 1. 01. 2011
 
Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord
 
määrus nr 76
õpilased võetakse vastu läbi koolide komisjonide:
 
§ 3. Liikumispuudega õpilaste klass (RÕK; LÕK)
§ 4. Kõnepuudega õpilaste klass (RÕK)
§ 5. Kuulmispuudega õpilaste klassi (RÕK; LÕK)
§ 6. Nägemispuudega õpilaste klassi (RÕK)
§ 7. Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi (RÕK)
§ 14. Käitumisprobleemidega õpilaste klassi võib moodustada kool (4.- 9. klassi õpilastele)
 
Nimetatud klasside klassitäitumuse piirnorm on  12 õpilast
 
•§ 8. Õpiraskustega õpilaste klass (12)RÕK
•§ 9. Liitpuudega õpilaste klass (6)
•§ 10. Väikeklass (4)
•§ 11. Lihtsustatud õppel olevate õpilaste klass (12)  LÕ
•§ 12. Toimetulekuõppel olevate õpilaste klass (6)  TÕ
•§ 13. Hooldusõppel olevate õpilaste klassi(4)  HÕ
•§ 15. Kasvatusraskustega õpilaste klass(12)(III kooliastme koolikohustuse mittetäitjad või õigusrikkujad, keda võib suunata  ka alaealistekomisjon) (RõK)
•§ 16. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klass (8)(RÕK;LÕ)
•§ 19. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamine
 PGS § 51 lg 8: liitpuuetega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga (6 õpilast)
 
 
 
Määrus 76  § 18. Õpiabirühma vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus
 
•1) Kooli õpiabirühmavõetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega ning logopeediliste probleemidega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
Õpiabirühmadeks nimetatakse nii endisi prandusõppe kui ka logopeedilise kõneravi rühmi.
 
(2)Õpiabirühma võib vastu võtta ka lihtsustatud õppel oleva õpilase, kes õpib klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava  järgi.
 
(3)Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel.
 
(5)Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel võib tunde läbi viia ka pärast  õppetunde.
 
(6)Õpilasele koostatakse õpiabitundideks individuaalne õppekava, lähtudes vastava klassi- või aineõpetaja töökavast.
 
•(8) Lõikes 7 nimetatud tegevused toimuvad õpiabitundides vähemalt kolm tundi nädalas.
 
•Õpilastele, kes õpivad tavaklassis põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, rakendatakse tegevusi õpiabirühmas vähemalt kuus  tundi nädalas.
 
•(9) Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.
 
 
 
PGS § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed HEV õpilase toetamiseks 
 
Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib kool rakendada õpilasele
•Tugispetsialisti teenust 
•Individuaalset õppekava
•Pikapäevarühma või õpilaskodusse vastuvõtmist
•Õpilase logopeedilist või eripedagoogilist toetamist õpiabirühmas
(ka LÕK lapsele tavaklassisministri määrus nr 76 jõustus 1.01.11)
•Õpilase üleviimist
käitumisprobleemidega õpilaste klassi(RÕK) oma koolis
–raskete somaatiliste haigustega, kõne -, meele – või liikumispuudega õpilaste klassi või kooli
 
 
 
PGS § 49. Nõustamiskomisjoni soovitusel (vanema nõusolekul) rakendatavad meetmed koolis (§50)
 
•Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava:
 -Lihtsustatud õpe (kerge intellektipuue)
- Toimetulekuõpe (mõõdukas int.puue)
- Hooldusõpe (raske või sügav int.puue)
•Põhiharidust omandavate õpiraskustega laste klass
(enne oli tasandusklass) (RÕK)
•Tundeelu- ja käitumishäiretega laste klass (RÕK;LÕK)
 Klassi võetakse vastu õpilane, kelle hariduslik erivajadus on tingitud:
Øsotsialiseerunud käitumishäirest;
Øsotsialiseerumata käitumishäirest;
Øhüperkineetilisest käitumishäirest.
•Kasvatusraskustega õpilaste klass (III kooliaste; õigusrikkujad, koolikohustuse mittetäitjad; suunata võib ka alaealiste komisjon)
Koduõpe terviseseisundi tõttu
•Vt ka PGS § 23 lg 2; § 53 lg 3, Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord
Haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 40
•Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas   väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.
•Haiglaõppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpetamist. 
NB! Koduõpet saab määrata minimaalselt kaheks õppeveerandiks.
Väikeklass(- 4 õpilast)
Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle hariduslik  erivajadus on tingitud:
1) aktiivsus- ja tähelepanuhäirest;
2) autismi spektri häirest;
3)sõltuvushäirest, mis on tingitud alkoholi, narkootilise, toksilise või psühhotroopse aine sõltuvusprobleemidest;
4) muust psüühilisest seisundist tulenevatest vajadustest, mis takistavad õppimist suurema arvuga õpilastega klassis.
Õppetöö toimub põhikooli riikliku õpekavavõi  lihtsustatud riikliku õppekavaalusel vähemalt 20 õppetundi nädalas.
•Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat eripedagoogilist õppemetoodikat.
Kool tagab õpilasele rehabilitatsiooni- või sotsiaalprogrammi rakendamise või ravikuuri kättesaadavuse lapse psühhosotsiaalseks   abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks.
•Vajadusel korraldab kool psühhoteraapia teenuse kättesaadavuse vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.
 
 
 
PGS § 52.
 
Ühele õpilasele keskendatud õpe (terviseseisundi tõttu)
Õpet rakendatakse erandjuhtudel  raske psüühikahäirega või muu raske haigusega  õpilasele, kellele väikeklassis õpe ei ole andnud tulemusi, kuid kes ei vaja terviseseisundist tulenevat koduõpet
•Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või  lihtsustatud riikliku õppekava alusel.
•Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse üheks õppeaastaks. Õppe rakendamise jätkamiseks uuendatakse nõustamiskomisjoni soovitust.
•Kool tagab õpilasele HEV spetsiifikast tuleneva eripedagoogilise õppemetoodika rakendamise.
 Kool tagab õpilasele rehabilitatsiooni- või sotsiaalprogrammi rakendamise või ravi õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning   käitumise korrigeerimiseks.
Kool korraldab õpilasele vajadusel psühhoteraapiat vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.
 
 
 
PGS § 49. lõige 1
 
•…Põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamine või vähendamine; kohustuslikust õppeainest vabastamine
 
•Siin on vajalik kindlasti nõustamiskomisjoni otsus
 
 
Nõustamiskomisjoni suunamine on reguleeritud Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010 määrusega nr 50
Nõustamiskomisjoni moodustamine PGS § 50lg 1  alusel moodustab maavanem
 
Pärnu mk nõustamiskomisjoni koosseis (peab olema vähemalt 5 liiget):
•logopeed: Anne Villsaar
•eripedagoog: Margit Tamm/Lea Mardik
•psühholoog: Kaire Külaots
•sotsiaaltöötaja: Maarja Burket/Sirje Järvet
•maa- või linnavalitsuse esindaja: Hede Martšenkov
 
–Komisjoni esimees: Kaire Külaots
–Sekretär: Margit Tamm
Vajadusel kaasatakse ka teisi spetsialiste.
Töökorra kehtestab komisjoni moodustaja. 
 
•Soovituste andmisel tuginetakse selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele.
Koostöö õppenõustamiskeskustega
•Nõustamiskomisjon teavitab kooli NÕKi poolt antud soovitusest selle õpilase kohta.
•NÕK soovitused on koolile täitmiseks kohustuslikud, kui õpilane/vanem on andnud nõusoleku.
 
Õpilase kohta esitatakse järgmised dokumendid:
•vanema taotlus
•vanema isikut tõendava dokumendi ärakiri või väljavõte (kui esmane taotleja on vanem)
•õpilase isikut tõendava dokumendi ärakiri või väljavõte
•arsti hinnang (arsti hinnang sõltuvalt erivajadusest; õppekava lihtsustamiseks tuleb konsulteerida psühhiaatriga)
•rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle ärakiri
•vajadusel teiste spetsialistide hinnangud (kui vanem on konsulteerinud väljaspool kooli) 
 
Koolilt nõustamiskomisjonile:
•kooli direktori taotlus nõustamiskomisjonile (kooli blanketil)
•kui esmane taotleja on kool, siis lisaks vanema nõusolek (taotluse või avalduse vormis)
•lapse individuaalse jälgimise kaart, kus on välja toodud ka kooli poolt rakendatud tugimeetmed ja tugispetsialistide hinnangud
•ülevaade lapse arengust, hetkeolukorrast ja võimalikest probleemidest iseloomustuse vormis
•ülevaade eelnevate õppeaastate õpitulemustest (väljavõte õpilasraamatust)
•klassitunnistuse koopia, ülevaade jooksvatest hinnetest 
 
Dokumentide esitamise korraldus
•Nõustamiskomisjoni aeg tuleb kokku leppida! (tel 443 14 63)
•Dokumendid palutakse esitada hiljemalt 7 päeva enne komisjoni toimumist!
•Soovitav on dokumendid esitada korraga!
 
Lapse uurimine ja vanema nõustamine eripedagoogi või psühholoogi poolt pole veel komisjonis käimine, vaid II tasandi uurimine ja nõustamine, mis eelneb sageli komisjonile.
 
Alates 1.aprillist 2011 on võimalik Pärnu Õppenõustamiskeskuse teenustele registreeruda ka elektroonselt. Registreerimislehe leiate
Pärnu Õppenõusutamiskeskuse kodulehelt www.onk.ee lingi alt REGISTREERU NÕUSTAMISELE. Elektroonselt on võimalik registreeruda nii individuaal-
kui grupinõustamisele.
 
 
PGS § 11. Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel
 
•(1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;
6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
•(2) Kui vanem ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi, on valla- või linnavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud meetmed lapse õiguste kaitsmiseks.